Osooni kontsentratsiooni mõõturid gaasis ja vees

Klassikaline meetod osooni sisalduse määramiseks gaasis ja vees on jodomeetriline. Kindel kogus gaasi barboteeritakse läbi 2%-lise KJ lahuse (pH =7). Seejärel hapustatakse lahust H2SO4-ga kuni pH = 2 ning vabanenud jood tiitritakse tagasi Na2S2O3 lahusega tärklise juuresolekul kuni sinise värvuse kadumiseni. Kaasaegsed analüsaatorid osooni määramiseks gaasis töötavad UV-kiirguse absorptsiooni põhimõttel lainepikkuse juures 254 nm. Vees lahustunud osooni võib samuti määrata UV-kiirguse neeldumise järgi lainepikkustel 253.7 või 258-260 nm.

Vees lahustunud osooni määramiseks võib peale 0,2%-lise KJ lahuse kasutada ka indigo trisulfonaadi lahust (Hoigne & Bader, 1979-1982). Viimase sinise värvi valastumist jälgitakse spektrofotomeetriliselt 600 nm juures.

Vee osoonimise protsess on täielikult automatiseeritud. Kasutatakse nii laboratoorseid kui ka automaatseid osooni kontsentratsiooni mõõtureid gaasis ja vees.

ATI osooni kontsentratsioonimõõtur gaasis

ATI jääkosooni kontsentratsioonimõõtur vees